Mida mõista funktsionaalse köögi all? Püüame seda lahti mõtestada. Sõna saavad sisearhitektid Tiina Kesküla ja Kärt Tähema ning köögi hingeeluga hästi kursis olevad Ülo Bärendsohn (Häcker) ja Margus Valge (Wesse).
Autor: Mirjam Tammisto, Eesti Kunstiakadeemia disainitudeng
Originaalartikkel: Moodnekodu.ee
Sisearhitekt Kärt Tähema tõmbab funktsionaalse köögi, kasutajasõbralikkuse ja tõhususe vahele võrdusmärgi. Asjad võivad olla viimase malli järgi, kuid toimiva disainita pole sel mõtet. „Plaani küllaldaselt tööpinda, jäta seadmete ja valamu vahele vaba ruumi, külmkapi juurde koht toidu lahtipakkimiseks,” juhendab Kärt. Tema eelistaks alumistes kappides riiulite asemel sahtleid — lahti tõmmates avaneb kogu sisule ülevaade. Muidugi tuleb varuda piisavalt ruumi liikumiseks.
Foto: Häcker
Ülo Bärendsohn Häckeri salongist peab eeltoodule lisaks oluliseks köögitehnika ja -tarvikute kogust. Hoiustamisvõimalustena nimetab ta sahtleid, riiulitega kappe, cargo-süsteeme ja erinevate avanemistega seinakappe. Ülo hinnangul on valmivad uusarendused enamasti avatud köök-elutoaga, eramajadesse planeeritakse kööke endiselt nii avatuna kui ka eraldiseisvana.
Foto: Nõmme maja köök, sisearhitekt Tiina Kesküla
Sisearhitekt Tiina Kesküla nendib, et kui vana maja seinu ikka maha võtta ei saa, siis kööki elutoa osana ka ei saa. Tal on ruumiarvestuse puhuks kuldaväärt nõuanne: paiguta oma kraam mõttes uude kööki. „Kui kõik nõud ja kuivained on koha leidnud ja paar riiulit ka tühjaks jäänud, siis on hästi,” kõlab soovitus. Funktsionaalne on kergesti hooldatav, materjalid ei määrdu ja tööpind talub kuumust.
Foto: Katrin Raudvee, Wesse
Margus Valge ütleb pikaaegse kogemuse põhjal, et köök olgu praktiline, kasutajasõbralik, läbimõeldud ja ruumi planeeringut arvestav. Tähtis on see algusest peale õigesti kujundada, valmistada ja paigaldada, kasutades kvaliteetseid materjale, tehnikat ning furnituure. Tuleb teada pererahva harjumusi, eripärasid ja soove ning leida vajalikele asjadele loogiline paigutus. Oluline on ka piisav üldine ja tööpindadele suunatud valgus. Räägitakse palju väga väikeste eluruumide funktsionaalsest sisustamisest ja nende võimaluste maksimaalsest kasutamisest — kasvav teadlikkus aitab interjööri loomisele kaasa. Margus toob näiteks vanemate paneelmajade pigem pisikesed köögid, kuhu on mööbel paigutatud tolleaegsete võimaluste järgi. Tõenäoliselt peeti siis silmas eelkõige praktilisust ja kompaktsust. Köök polnud ajaveetmiseks ega sõpradega ühiselt kokkamiseks. Praegu on see pigem suhtlemise koht, kus koos perega toimetatakse ja päevamuljeid vahetatakse. Köögisaar toimib magnetina, tõmmates pererahvast ja külalisi. Kõigi nelja jutust jookseb aga läbi pliidi, ahju ja külmiku vahelise kolmnurga tähtsus. Nende vahel peab tekkima töövoog.
Foto: Katrin Raudvee, Wesse
Wesse kollektiivi praktikast selgub, et inimesed siiski kasutaks spetsialisti abi: „Samas on meieni jõudnud viimsegi detailini läbimõeldud lahendusi, meie ülesandeks on vaid nende tootmiseks ettevalmistamine.” Kui klient ongi planeeringuga ise kenasti hakkama saanud, on Tiina ainult materjalilahenduses nõu andnud. Üldiselt teeb ta kodu projekteerimisel siiski ka köögilahenduse ja ikka koostöös omanikuga. Kärt soovitaks kogemuse puudumisel kindlasti asjatundja nõu küsida. Kui eelarve köögitagi käriseb, on hea teostus mitmesse etappi jagada: esmalt põhiosa peamiste vajaduste rahuldamiseks (vesi, nõudepesumasin, toiduvalmistamine), siis seinakapid, lõpuks köögisaar. „Pigem tahab eestlane kogu köögi korraga valmis teha,” teab Margus. Lohutuseks ennustavad asjatundjad hea köögi ja kvaliteetse tehnika elueaks vähemalt 15–20 aastat. Kindlasti on siinkohal erandeid, iseasi on nende mugavus ja praktilisus. Niisiis: kui igal asjal on kindel koht, köögis piisavalt ruumi, materjalivalik õige, furnituur vaikne ja lihtsasti kasutatav, tehnika arusaadav ning valgust piisavalt, võid oma köögi üle uhkust tunda!
Foto: Katrin Uusoja. Köögilahendus Tallinna kesklinnas, sisearhitekt: Tiina Kesküla
Teekond funktsionaalse köögini?
- Kogu muljeid. See võib olla pilt värvitoonist, üldisest stiilist, mõnest detailist. Nii aitad disaineril oma soovidest aimu saada ja tulemus saabub kiiremini.
- Rahaasjad paika. „Kindlasti on väga oluline määrata köögi eelarve, sest sellest oleneb, milline on materjali-, süsteemide- ja mahukasutus,” rõhutab Bärendsohn. Jaota eelarve tehnika ja mööbli vahel kaheks. Kui soovid tööpinnana vastupidavamat kivi või komposiitmaterjali, võiks ka selle jaoks eraldi eelarverea planeerida.
- Võta kaasa mõõtudega plaanid. Märgitud võiks olla kõikvõimalike akende, uste, vee, kanalisatsiooni ja ventilatsiooni asukohad. Nii saab spetsialist ruumist tervikliku ettekujutuse ja hilisemad üllatused on välistatud.
- Tark ei torma. „Kuna köök on üsna kulukas, ei taha keegi seda aasta pärast uuesti teha,” ütleb Tiina Kesküla.
- Usalda spetsialisti. Wesse disaineri Liis Saare arvates kiputakse vahel liialt takerduma oma ideese ega taheta disaineri soovitusi kuulda võtta.
- Süvene pakkumistesse. Jälgi, millest hinnaerinevused tekivad. Täispuidul ja tehismaterjalil on vahe, nagu ka kivi- ja laminaattasapinnal või erinevatel furnituuridel.
- Kõik ei paku identseid asju. Salongid pakuvad erinevate tootjate mööblit. Sellest tingituna ei ole ka nende disaini- ja tehnilised lahendused päris ühesugused.
- Üheksa korda mõõda, üks kord lõika. „Peab aega võtma, korduvalt üle mõõtma ja kas või mitu korda ümber joonestama. Vahel avastad siis, et esimene idee oli kõige parem,” õpetab Tiina Kesküla.
